Kohtumine Poola presidendi Bronislaw Komorowski koos abikaasa Anna Komorowskaga.

 

Eestis ametlikul visiidil olev Poola Vabariigi president Bronislaw Komorski koos abikaasaga Anna Komorowskaga, kohtusid Eestimaa Poolakate Seltsiga „Polonia“.


Eestis 28.03.2011-29.03.2011 ametlikul visiidil olev Poola president Bronislaw Komorowski koos oma abikaasaga Anna Komorowskaga kohtusid Eestimaa Poolakate Seltsiga „Polonia“.

 

„Ajaloo tulemusena ei piirne Poola Eestiga otseselt, kuid midagi sellest ajaloolisest naabrusest on alles jäänud – palju sümpaatiat ja hulgaliselt sündmusi ajaloos“ – rääkis Poola president Bronislaw Komorowski. Ta rõhutas, et vaatamata Varssavi kaugusel Tallinnast, on Poola kohalolek Tallinnas tuntav läbi marssal Józef Piłsudski mälestustahvli, mille Poola president Bronislaw Komorowski koos Eesti presidendi Toomas Ilvesega katte alt rahvale paljastasid.

 

Poola president Bronislaw Komorowski ja Eesti president Toomas Hendrik Ilves peale mälestustahvli avalikustamist, mis oli pühendatud marssal Józef Piłsudskile. Asukohaks on Kindral Johan Laidoneri nimeline Eesti Sõjamuuseum Viimsis.

 

Kohtumine omas väga pidulikku iseloomu, sest president Komorowski jagas kahele inimesele teenetemärgid Poola-Eesti suhete hoidmisel.

 

Poola Vabariigi teeneteordeni – Rüütli risti, võttis vastu Eesti ajaloolane professor Raimo Pullat, kes tegeleb Poola-Eesti, Poola-Soome ja Eesti-Soome rahvusvaheliste suhetega.

 

 

- „Tänan kõigest südamest. Hindan seda kõrget ordenit motivatsioonina oma teenete eest tõe ja sõpruse propageerimisel Eesti ja Poola rahva seas oma elu lõpuni...“ – rääkis Pullat. Ta rõhutas, et Rüütli Risti teenetemärki nähtakse tunnustusena kogu Eesti teadusele.

 

Eestimaa Poolakate Seltsi esimees Halina Kislatš oli autasustatud Poola Vabariigi teenetamärgi Ohvitseri Ristiga.

 

- „Olen väga liigutatud ja üllatunud. See oli suur üllatus minu jaoks. Seda teenetemärgi autasustamist väärib kogu Poola kogukond Eestis...“ – tänas Eestimaa Poolakate Seltsi „Polonia“ esimees Halina Kislatš.

 

 

Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Marek Poznański edastas „Polonia“ esimehele Halina Kislatšile, Tallinna arhiividest pärit kihelkonna raamatu koopia, kus on kirjas poolakate nimed, kes olid maetud 1930-1941. aastail Aleksandr Nevski katolikul kalmistul, niinimetatud „Poola mäel“, väljendades lootust, et see aitab kaasa poolakate mälestamisel, kes elasid Tallinnas enne teist maailmasõda.

 

 

Raimo Pullat sündinud 3.aprillil 1935 Tallinnas, on eesti ajaloolane. Alates 2005. aastast on Pullat Tallinna Ülikooli emeriitprofessor.

Abikaasa Wiesława-Barbara Pullat (sünd. Multańska), Poola kodanik, sündis Varssavis ning on elanud Tallinnas 40 aastat. Töötanud silmaarstina. Poeg Risto töötab Sisekaitseakadeemias.

Raimo Pullat on lõpetanud 1958. a. Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena, seejärel jätkanud õpinguid Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirantuuris. 1964. a. kaitses ajalookandidaadi ja 1972. a. ajaloodoktori kraadi. 1979. a. anti talle professori ja 1998. a. filosoofiadoktori diplom (laudatur) Oulu ülikoolis Soomes.

Suur osa Raimo Pullati teadustegevusest on seotud Ajaloo Instituudiga, kus töötanud vanemteadurina, sektori juhatajana, teadusdirektorina ja hiljem direktorina. Tallinna Pedagoogikaülikooliga on ta tihedamalt seotud aastast 1995. Aastatel 2000–2005 oli Raimo Pullat TPÜ Kultuuriteaduskonna Linnakultuuri õppetooli korraline professor ja järgnevalt Tallinna Ülikooli Kunstide Teaduskonna emeriitprofessor.

Korraldanud kümneid teadusüritusi ja esinenud kümnetel rahvusvahelistel, maailma ja Euroopa ajalooalastel teaduskonverentsidel delegaadi ja lektorina. Esinenud Euroopa mitme maa ülikoolides, eriti Saksamaal, Soomes ja Poolas.

Juhendanud 15 teaduste kandidaati Eestis ja Lätis ja oponeerinud üle 20 kandidaadi- ja doktoritöö.

Uurimisvaldkond: Ida- ja Kesk-Euroopa linnade, rahvastiku ja rahvusvaheliste suhete ajalugu.

Aastaks 2006 on Raimo Pullatilt ilmunud ligi 60 raamatut ja üle 200 artikli, paljud neist rahvusvaheliselt aktsepteeritud väljaannetes. Raamatute autor: „Poola-Soome suhted sõdadevahelisel perioodil“ , „Versailles’st Westerplatteni. Eesti ja Poola suhted kahe maailmasõja vahel“. Estopol, Tallinn 2001.

Erialaline osalemine Eestis on olnud seotud eelkõige Tallinna, Tartu, Võru, Kärdla jt. linnade ajalooprobleemistikuga. Osalenud Tallinna Linnaarhiivi materjalide tagasitoomisel Saksa LV-st, mida peab oma elutööks. Praegu juhib rahvusvahelist uurimisprojekti “Modus vivendi: linlaste igapäevaelu, mentaliteet, kultuur” ja annab välja aastaraamatut “Vana Tallinn”.